Laialt on lahatud teemasid treenimisest ja toitumisest enne ning pärast võistlusi. Lisaks nendele teemadele on oluline ka tehnika kontroll ja õigete asjade võistlustele kaasa võtmine.
Esimese asjana vaata üle oma ratas. Kontrolli:
- Käiguvahetuse tööd
- Keti ja hammasrataste korrasolekut
- Kas jooksud on sirged
- Et ei oleks lokse kaelakaussides ja jooksudes (ka keskjooks)
- Amordi töökorras olekut
- Kummide korrasolekut
- Pidurite korrasolekut ja veendu, et piduriklotsid poleks liialt kulunud.
- Kogu kaasas kantava mudru (pump, heeblid, tagavara kumm, vaht, multitööriist, geelid, batoonid jne) olemasolu ja korrasolekut.
Laias laastus kõik. Iga punkti juures siin võiks pikalt peatuda. Aga selleks tuleks mahukam teatmeteaos välja anda. Häid nõuandeid on internetis erinevate tootjate kodulehtedel, videod Youtubes, tehnikagurude kodukad a`la www.sheldonbrown.com. Jõudu mööda oleme midagi pannud ka oma KKK sektorisse.
Hoolikalt üle vaadatud ratas minimeerib üllatuste tekkimise ebasobival momendil. Jama ju, kui võistluste ajal käigud ei vaheta, pidur on peal, laagrid kinni, klotsid saavad otsa vms. Teosta kontroll paar päeva enne võistlust. Siis on vajadusel võimalus vahetamist vajavad jupid muretseda. Avastades viimasel õhtul, et kett vajab vahetamist, piduriklotsid on viimase vindini kulunud, mõni oluline mutikas kadunud või midagi muud sarnast, on lootusetult hilja uue jupi hankimiseks. Kontrolli oma ratas üle sellise ajavaruga, mis jätab Sulle võimaluse ka puuduste kõrvaldamiseks. Arvesta, et ka rattapoodide ning -töökodade mehhaanikutel on päev või paar enne võistlusi käed-jalad tööd täis ja Sa ei pruugi löögile pääseda.
Kindlasti tee võistluseelsel päeval 30-60min kerge treening VÕISTLUSRATTAGA. Nii võid pääseda võistluspäeval nii mõnestki halvast üllatusest.
Mõned päevad enne võistlust heida pilk ilmakaardile ja uuri, millistes oludes võistlus tõenäoliselt kulgeb. Sellest sõltub paljuski kaasavõetavate riiete valik. Ära looda ainult ühele kanalile. Olgu see ETV või Poweri raadio. Nett on täis pädevaid ennustajaid. Kodumaine EMHI, soomlased, norrakad, venelased jt pakuvad üsna täpseid ennustusi. Nii väldid Sa olukorda, kus stardikoridoris seistes sajab lausvihma, temperatuur on 5C ja Sinul on lühkadele peale tõmmatud 200 liitline prügikott. Selline vaatepilt ei ole minu fantaasia vili vaid reaalne olukord Tartu Rattaralli stardist aastal 2005. Reedel ja laupäeval oli 20 kraadi sooja. Hulk rahvast tuli nädalavahetuseks Tartusse. Ilm oli nagu Kanaari saartel ja paljud midagi sooja kaasa ei võtnud. Pühapäeva hommikul oli ilm just selline nagu eelpool kirjeldasin. Pidu oli muidugi stardiala läheduses asuvate spordiriietega kauplejate tänavas.
Alati tasub asju pakkides arvestada ka sellega, et kõik sünoptikud on siiski ennustajad mitte oraaklid ja ilmataadil võivad olla omad plaanid. Mõni soojem/vettpidavam asi võib alati lisaks kaasas olla. See oleks nagu kindlustus. Tore kui vaja ei lähe ja hea, kui jama korral olemas on. Kogemusele tuginedes olen ma kaasas kandnud ka topelt riideid. Korra olen sooja tehes püksid oksa vastu lõhki tõmmanud ja jõudnud need veel enne starti ära vahetada. Korra või paar on tänu minu lisariietele pääsenud mõni hajameelsem semu starti.
Soovitan asjad võistlusele eelneval õhtul välja tõsta ja kotti panna. Hea, kui Sa mingi süsteemi või rutiini selles osas enda jaoks teed. Minu süsteemi võiks nimetada „pealaest jalatallani“. Alustan pakkimist kiivrist, mütsist ja prillidest ja lõpetan sokkide, kingade ja kingakatetega. Tõstan kõik asjad ükshaaval välja ja vaatan, et säärtest, põlvedest ja varrukatest moodustuksid paarid. Kuna kõik need erineva jämedusega „torud“ on ühte värvi võib juhtuda, et võistluspaigas avastad 2 varruka asemel tuleb ühte kätte tõmmata käis ja teise säär. Sõidukingi pakkides vaata üle, et maantee võistlustele võtaks ikka kaasa maantee kingad ja baigi võistlusele baigi kingad.
Kui riided on olemas siis paki kokku ka muu kama. Sega valmis spordijook ja pane see külmkappi. Oluline on see hommikul kaasa haarata. Paki ära kaasa võetavad geelid, batoonid, banaanid. Edasi kompuuter, pulsokas, pulsivöö. Vii juba õhtul autosse põrandapump, õli, tööriistakast ja kaltsu, kott mustade riietejaoks jne. Seda nimekirja mida võiks kaasa võtta võib veel pikendada kanistritäie puhta vee, rattapuki, matkatoolide, külmkapi, televiirori, murutrimmeri ja muude elu mugavamaks tegevate asjadega nii kaugele kui fantaasia lubab. Mida kellleegi vaja on ja mis talle kaasa mahub otsustab iga üks ise. Oluline on süsteemne lähenemine. Nii ei jää midagi maha. Hommikul veendu, et kõik pakitud asjad ka autosse saaksid ja et ka ratas kaasas oleks.
Kui Sa hoolid oma rattast, siis sõituta teda kehva ilma korral võimalusel autos.nKui jookse salongis/pagasnikus sõidutad, kasuta selleks ette nähtud kotte. Nii ei määri Sa autot ega autos olevaid asju. Lisaboonusena ei jää ekstsentrikud, kassetid, pedaalid jms konksud kodarate vahele kinni. Nii võtad jooksud autost välja samas seisukorras kui Sa need sinna panid.
Pärast maastikuratta võistlust survepesuga ratast puhastades hoidu otsese veejoa suunamiset laagritele. Nii väldid vee ja mustuse surumist laagri tihendi alla. Kõige rattasõbralikum viis oma lahinguratsut puhastada on ämber, harjad ja nõudepesu vahend või autošampoon. Harjadest müüakse erinevaid spetsiaalselt rataste puhastamiseks mõeldud harju ja komplekte. Asja ajavad ära ka vana hambahari ja naise või ema teadmata köögist pihta pandud paar erinevat nõudepesu harja. Pärast mudast sõitu saab porise keti hästi puhtaks ketipesu aparaadiga. Selle abil pesed mustuse välja ka lülide vahelt, kuhu muidu kalts ega tavaline hari naljalt ei pääse. Puhas kett tagab nii keti, kassetti kui esihammasrataste pika tööea. Pärast pesu ja puhastamist tuleb kindlasti õlitada ketti. Vajadusel ka käiguvahetajate liigendeid ja amordi liugurpindasid. Rattale võiks teostada ka samasuguse ülevaatuse nagu enne võistlust. Nii saab muretult järgmisele treeningule veereda.
Peale hooaja viimast võistlust või treeningut tee kindlasti rattale korralik hooldus. Puhasta ratas porist ja mustusest, kontrolli üle kõik laagrid, puhasta need mustusest ning pane uus määre. Kui ise sellega hakkama ei saa, vii ratas meelepärasesse teenindusse. Sellega kaasnev kulutus sügisel on märgatavalt väiksem, kui seda sama teha kevadel. Laagritesse jäänud niiskus soodustab korrodeerumist ning kevadel enam puhastamisest ei piisa – tuleb uued osta. Roosteussiga ju kalale ei lähe.
