Kuldsesse hiliskeskikka sukeldunud onu Riho on palju näinud ja kogenud. Ta on olnud Siberis naftapuurtornidel -45 kraadiga palja käsi voolikuid ühendamas, vedanud Tulika Volgadega 900 kg kaaluvaid kopika kaste hoiupanka ja elustanud Pärnus Sunseti ees liigselt väsinud poola autojuhte.
Sellise koegmuste pagasiga mees oskab ka rääkida teemal, et mida teha, kui enne lõppu kipub ära vajuma? Sõna saab elukunstnik ja maestro ise - onu Riho.
Viimasel ajal on mul just sellised mured olnud. Kiili kolmapäevaku pidin just selle pärast pooleli jätma. Nädal enne Kiilit olin just alustanud, kui tundsin, et hakkas ära vajuma. Ja eelmisel nädalavahetusel Pärnus – pärast pikka pingutust oli lõpp juba päris lähedal kui järsku rõhk langes ja pidin nn poolkõvaga lõpetama.
Riho võitmas Tartu Rattamaratoni aastal 1972
Ah et millest jutt? Hobispordi blogis? Ikka rehvirõhust.
Kelle silmad hakkasid õhtustele vallatustele mõeldes vilama ja käed värisema siis Teie saate nõuandeid on Dr. Noormannilt, Imre Rammulilt ja Epp Kärsinilt.
Meie räägime rehvirõhust.
Alates käesolevast aastast olen Kulli printsipiaalsel nõudmisel visanud ka mnt rattalt sisekummid seest ja veeren ainult tubelessidega. MTB ja Gravel + tubeless = ülimõnus, mnt + tubeless = väga mõnus. Suurema fraktsiooniga pinnatud asfaltil piisavalt smooth, peegelsiledal teel veeretakistus minimaalne, läbilöögi ja snakebite oht = 0. Väiksemad augud lapib rehvis loksuv Effetto lateks ja suuremate vastu aitab sama firma Espresso Doppio vaht. Aga mitte alati.
Hiljuti kirjutasin oma seiklustest motomeestega. Rehv läks katki ja vaht aitas. Hiljem oli korra vahust abi ka bikega metsas sõites. Mõlemad korrad jäi rehv mõneks ajaks pidama.
*kui keegi on Rihoga kunagi trennis käinud siis ta teab kindlasti, et kui kellelgil pundis rehv katki läheb, siis on see kindlasti Rihol , seega kogemust on - tasub uskuda (toimetus)
Paar nädalat hiljem läksin mnt rattaga trenni. Sain mõne km sõidetud kui pidin ületama graniidikilluga lapitud lõigu. Pärast seda kuulsin susinat. Kuna lateks seda ei lappinud ja ma olin alles kodu lähedal, siis pöörasin otsa ringi ningi sõitsin tagasi. Auk oli silmaga näha. Sama mille vaht kunagi kinni lappis. Mõtlesin proovida nööriga parandamist (toorkummiga). Autorehvi puhul olen seda näinud. Miks see ei peaks toimima rattarehvil? Surusin nööri läbi augu, pumpasin rehvi täis ja lendasin uuesti rajale. Tänaseks olen sõitnud sellega 4 nädalat. Toimib.
Maanteeratta rehvi parandamine. NB, väljaulatuvat nöörijuppi ei pea ära lõikama, see kulub aja jooksul ise ära.
Kiili kolmapäevakule läksin samuti vahtu täis rehviga. Rõhk oli püsinud seal ilusti sees paar nädalat. Tegin soojendusringi ja elu oli ilus. Plaan oli võistlus ära võita. Aga kohe pärast esimesel ringil rockgardeni läbimist tundsin, et tagaots hakkas ujuma. Proovisin uue ballooni vahtu rehvi sisse lasta, aga ventiil oli eelmisest korrast sodi täis ja sain Kiili taguses looduskaunis lepavõsas pidada privaatset vahupidu. Ehk siis DNF.
Kodus otsisin augu üles, nöör sisse ja vola – töötab! Saustinõmme kolmapäevak möödus viperusteta. Ja pühapäeva lõunaks ei olnud veel ära vajunud. Ehk ma julgesin lapitud rehvi ja sinna külge monteeritud ratta lükata Kaika Rattamaratoni stardijoonele. Kaika Rattamaratoni soovitan soojalt kõigile. Rada on nagu H100, ainult poole lühem. Sobib OM kogemusega ratturitele ja on jõukohane ka tipp-poliitikule. Stardis olid nii Janika Lõiv kui Kersti Kaljulaid. BTW, mõlemad said oma klassis esikoha.
Maastikuratta rehvi parandamine.
Mina õpin rattaasjandust Kulllt. Meil on kursustel hekel käsil peatükk kuidas saavutada neljandaid kohti. Kaikas õnnestus see suurepäraselt. Ma nüüd ei teagi kas vaatamata või tänu lapitud rehvile.
Kokkuvõtteks – mehed, kui ikka hakkab ära vajuma ja miski muu enam ei aita, siis tuleb nööri järgi haarata. Ja nööri saab Hobispordist.
