Kahjuks on see lugu mul tänaseks meelest läinud.
Aga meeles on see, et 7-Järve rattamaratoni stardipaigas ratast kokku pannes selgus, et olin oma truu infoallika Wahoo Element Roami koju unustanud. Sõitsin eelmisel päeval Lauri Ausi mälestuseks Pirital mnt rattaga 1 ringi ja mnt ratta külge ta jäigi.
Õnneks on Wahool terve toodete öküsüsteem, kuhu kuuluvad lisaks kompuutritele ka targad trenad ja nende lisad, pulsilugejad, kiiruse- ja kadentsiandurid, pedaalid ning hetkel väg GPS kell Element Rival (mis on hetkel väga soodsa hinnaga 269 EUR). Viimane päästis päeva.
Tuntud krampjalana pean ma võistlustel kella järgi jooma. Kui Rival sobib triatlonistidele ujumise, jooksu, rattasõidu ja vahetusalades kuluva aja arvestamiseks, siis peaks ta saama hakkama ka ühe maastikuratta sõidu monitoorimisega. Ma ei olnud kella rattasõiduks varem kasutanud, aga matkates ja suusatades tegi ta oma tööd hästi. Mis siis ikka, kell käele ja rajale.
Kuna mul ei olnud Rivalile lenksu hoidjat, siis panin kella käele. Ausalt öeldes oli pisut ebamugav käe pealt aega ja distantsi vaadata. Aga ega võistlustel ei olegi liiga palju aega numbreid vahtida. Eriti sellisel rajal nagu oli ümber 7 Järve kokku keeratud. Singlite ja kuusa suhe oli positiivne. Singlite suhtes. Sõidule lisa vürtsi veel vihm. Andmeid vaadates pidin käe lenksult lahti laskma. Seega sain kella vaadata ainult siledamatel lõikudel. Ehk võrreldes lenksukinnitusega jäid ära kiired pilguheitmised andmetele metsa all. Aga kokkuvõtes ega numbrite vahtimine hoogu juurde ei anna ja sain ka käekellaga suurepäraselt hakkama.
Sõit ise oli äge. 48km sees oli päris palju singleid. Vaheldumisi tuli vihma ja päikest. See tegi juurikad libedaks. Mis oli fun. Mingi hetk jäin singlitel aegalsemate sõitjate selja taha mis ei olnud fun, aga siis kui mööda said oli topeltfun. Ning vahepeal oli järjekord ka minu selja taga ja kui minust mööda saadi oli topeltfun möödujatel. Ca 4-5 km enne lõppu eelviimasel kruusasirgel kuulsin selja taga rahulolevat mõminat: „Pika mehe taga on mõnus sõita“.
Selle koha peal algas episood minu elus, mis jääb meelde seiklusena, mis oleks äärepealt meelest läinud.
Pärast metsarajale pööramist astus raske rauaga minust mööda sõnade autor, kunagiste arvamuliidrite õppe-kasvsatusasutuse expealik Gunnar. Ühes libedamas kohas keeras ta ennast elegantse poognaga võssa. Teatasin Gunnile, et RADA LÄHEB SIIT, mitte võsast ja uhasin edasi. Pärast viimast kruusasirget tuli pööre paremale. Andsin pea maas hagu ja sain ühes libedamas kohas mööda veel ühest kaasvõistlejast. Paarisaja meetri pärast möödus tema jälle minust. Saime juba kõvema pinnasega rajale, sättisin ennast tema tuulde ja valmistusin maailmaklassi finišiheitluseks.
Järsku seisid meie ees rajal grupp mitte võistlevaid rattureid, kes vehkisid kätega ja karjusid, et olime sõitnud valesti ja peaks pöörama ristmikult vasakule. Jäime seisma, küsisime üle ja pöörasime otsa ringi. Tagant tuli ka Gunnar, kes tänas meid džentelmenliku järgi ootamise eest. Meiega liitus veel alati rõõmust pakatav Sille Puhu. Sille eksimise uudist kuuldes enam nii rõõmus ei olnud. Tema sõitis oma nooruseklassis poodiumi kohtadele. Igatahes pöörasime otsa ringi ja hakkasime tagasi sõitma, kõrvus sõnad: Ristist Vasakule! Jõudsime tagasi ristmikuni ja kohas kust me oleks pidanud vasakule keerama (loogiline ju, et nüüd tagasi minnes paremale) oli keset teed suur punane rist. Ja rattajälgi läks ka sinna suht vähe. Keerasime uuesti otsa ringi ja hakkasime taas finiši poole kihutama. Ja jälle kohtasime juba nähtud inimketti, kes karjusid, et siit edasi ei saa, sõitke tagasi ja pöörake TEISEST ristmikust vasakule. Uuesti ots ringi ja tagasi. Möödusime uuesti ristiga märgistatud ristmikust, jõudsime järgmise ristmikuni, tegime seal vasakpöörde ja veeresime lõpuni.
Ja õnneks oli Rival käe peal. Kui sõidu ajal tundus, et eksimise ajal me tegime küll veidi edasi-tagasi sõitmist, aga kokkuvõttes väga palju aega ei kaotanud, siis üles laetud fail on halastamatu. Rukkisse panemise hetkest kuni õigele teeotsale tagasi jõudmiseni kulus mul ei rohkem ega vähem kui 3min ja 27 sek. Nüüd saan aru kuhu need aastad kaovad.
Hiljem selgus, et paremale osutav nool oli mudase koha paremas servas ja neid, kes kes seda ei märganud ja arvasid, et finišisse viib sama tee, mis stardist tulles oli teisigi.
Aga tegijal juhtub ja kokkuvõttes oli sõit äge.
