Nael kummi!
Parimate kavatsustega soovib seda Sulle Hobisport.
Aktiivse talveratturina olen mõningate vaheaegadega viimased 40 talve veernud mööda lund ning jääd erinevate rataste ja rehvidega. Nõuka ajal oli valikus ainlut Start Sošše ja tubularid. Uuema aja alguses sõtsin MTB-ga ja katsetasin nii siledamaid kui kärnasemaid rehve.
Kuna meie talved on muutlikud ja kord on külm ning kord on sula, siis sulab jää peale õhuke veekiht. Sellest libedamat kombot ei ole olemas ja siin ei aidanud ükski rehv. Sellisel teel sõites hoiab isegi keel suus tasakaalu. Kord paremas ja kord vasemas põses. Veloakrobaatika harrastamine annab küll suurepärase tasakaalu tunnetuse, aga närvid on pärast iga jäise lõigu läbimist korras nagu narkokoeral. Sellistel hetkedel tekkis ka rahvalaul „Mehed tegid jääteel ratastga trikke“, mille hiljem kaverdas ja sõnad kaasajastas Põlva taidluskollektiiv Winny Puhh.
Täna Viimsi Varajastega mööda vesist jäärada sõites meenus, et önn saabus talveratturite õuele ca 10 aastat tagasi, kui hakati laiemalt tootma naelrehve ka jalgratastele. Pärast seda on saanud rattaga suht turvaliselt ka kõige libedamates oludes liigelda. Äkilised liigutused on endiselt kurjast, aga võrreldes tavarehviga võib naelaga ennast jääl päris julgelt tunda.
Seega, nael kummi! Talvisel ajas soovib Sulle seda Hobisport!
Riho