Eks sellised mõtted tikuvad ikka aegajalt pähe. Eriti siis, kui valmistud esimeseks randevuuks uue partneriga. Esimene pilk võib lasta arvata, et sobime ideaalselt. Esimesed puudutused kütavad veelgi kirgi. Siis ronid peale ja saabub tõehetk. Kas selle ratta sadulapost on piisavalt pikk, et mulle õiget isteasendit pakkuda.
Aga milline on õige sadula kõrgus? Kuidas seda üldse mõõdetakse? Kas keskjooksust? Või pedaalist?
Minu uue võimaliku partneri, CEEPO Stingeri puhul kõnnin „piisava pikkuse“ mõttes suht serva peal. Puhtalt mõõdulindi järgi vaadates jääb max kõrguses sadul mulle ca 1,5cm liiga madalaks. Kuni tänaseni olin kasutanud sadula kõrguse määramiseks LeMondi ja Hamley meetodeid.
LeMondi meetod:
Reie sisepikkus x 88,3% = sadula kõrgus (keskjooksu keskkohast sadula ülemise servani).
See meetod tekitab põlve painutusnurki vahemikus 25-35 kraadi.
Miinusena ei võeta siin arvesse pedaali pikkust, mille tulemusena on sadula kõrgus soovitust veidi madalam.
Hamley meetod:
Reie sisepikkus x 109% = sadula kõrgus (pedaali võlli keskkohast sadula ülemise servani).
See meetod on LeMondi meetodist ühest küljest ebatäpsem, tekitades põlve painutusnurki 20-35 kraadi. See sobib küll enamikule ratturitest. Samas on see vahemik liiga lai ja ei pruugi anda optimaalset passadkat maksimaalse võimsuse saavutamiseks.
Teisest küljest arvestab see meetod pedaali pikkust.
Holmesi meetod:
Pane ratas statiivile või (Wahoo😊) trenažöörile, jalga rattakingad, istu sadulasse ja peata pedaal alumises asendis. Palu partneril mõõda goniomeetriga põlveliigese painet. Õige sadula kõrgusega on see 25-35 kraadi. Goniomeeter ei maksa palju, aga see on vaja hankida, otsida abiline, kes seda kasutada oskab + Sul peavad olema baasteadmised inimese anatoomiast.
Matemaatika on täppisteadus, aga miks ma pean iga kord pärast sadula paika panemist seda ikka korrigeerima? Ja ehk saan uue ratta endale juba eelnevalt „parajaks arvutada“?
Sukeldusin Googlesse. Lasin saadud teadmised läbi Faktikontrolli kõrgeima taseme – Kullifiltri.
Loetu põhjal sain kinnitust teadmistele, et sadula kõrgus sõltub anatoomiast ja geomeetriast. Anatoomiat ehk jalgade pikkust ma muutma ei hakka. Küll aga võib veidi tuunida geomeetriat. Jalg koosneb reiest, säärest ja pöiast. Nende vaheliste nurkadest sõltub vajalik sadula kõrgus. Erinevatest pedaalimistehnika alastest kirjutistest sain kinnitust oma tähelepanekule – kõrge kadentsiga ratturid sõidavad kannad üleval, madala kadentsiga ratturid sõidavad kannad all.
Olen kõrge kadentsiga ja eriti baleriintüüpi päkahoiakuga rattur. Kas ma suudan talve jooksul 45 aastaga juurdunud, et mitte öelda molekuli tasandil kivistunud pedaalimistehnikat muuta? Vähemalt nii palju, et mu kand oleks paari cm võrra madalamal?
Ega muidu ei tea kui ei proovi. Lasin sügisel sadula 2cm allapoole ja hakkasin uueks hooajaks ettevalmistusi tegema. Vanale koerale uute trikkide õpetamine ei ole maailma lihtsaim ülesanne. Aga kui koer tahab, siis asjad muutuvad.
Esialgu sain parema jala kanna allapoole. Vasak kippus ikka üles kerkima. Eriti siis kui trennis raskeks läks. Aga kui fookus uuesti vasakule jala pedaalimistehnikale suunata, läks olukord paremaks. Kuni kand jälle üles kerkis. Fookus uuesti pedaalimisele. Ja nii seni, kuni mingi hetk märkad, et asi toimib ja ei pea sellel erilist tähelepanu osutama.
Kolme kuu möödudes julgen öelda, et tunnen ennast 2cm madalama sadulaga sõites päris mugavalt. Kas ja millises suunas mõjutab uus asend sportlikke tulemusi selgub kevadistel võistlustel.
Ise usun, et normaalselt pedaalides rakenduvad kõik aastatega reitesse akumuleerunud ja asjatult väljapääsu otsinud watid otse Assioma pedaalidele, sealt metsikusse kiirusesse😊. Lisa hoogu annavad veel Kogeli keraamilised laagrid.
