Vähem kui kolme nädalapärast antakse start Eestimaisele suurimale talveüritusele - Tartu Maratonile.
Või mine sa tea kas ta ikka on veel kõige massilisem. Vaadates oma kodutänavat ja kuulates tuttavate jutte, tunduvad selle talve kõige massilisemad üritused olevat üle-eestilised lumekühveldamise häppeningid pärast suuremaid sadusid. Aga seal ei jagata medaleid. Seal ei võistelda naabriga. Kui väss peale tuleb või kere heledaks läheb on lihtne boksi keerata. Seal saab rahus puhata, paagid täis tankida ja mõelda, kas kühveldan kohe edasi või ootan hoopis kevade ära.
Tartu Maratoni 63 või 31 km trassil seda luksust ei ole, et poole pealt vasakule keeran. Või vähemalt on see keerulisem. Kogu raja äär ei ole palistatud ühe pika lauaga, kust saaks sobival hetkel rabada kas maitsva võileiva või kosutava joogi. Keskmises tempos rada läbides on toitlustuspunktid üksteisest ca tunnise teekonna kaugusel. Esimeste toidupunktide juures võib elu tunduda veel ilus, sest kehas on energiat küllaga. Aga suusatajate seas on levinud ütlus: p..dets prihodit v njezametna. Eestikeelne tsensuuri kannatav tõlge kõlaks umbes nii: ilge jama tuleb hiilides. Ja jutul on tõepõhi all. Valesti toitudes hakkavad keha energiavarud ammenduma. Saabuvad väsimus, jõuetus, apaatsus, hakkab külm, pähe tikuvad eksistentsiaalsed mõtted jne.
Selle vastu aitab tempovalik vastavalt treenitusele ja õige toitumine.
Akusid on vaja laadima hakata juba paar päeva enne võistlust. Hiljemalt eelmise päeva õhtul on vajalik süüa süsivesikurikast toitu – pasta, salat, puuviljadest nt viinamari ja banaan. Hommikul oleks ideaalne süüa ca 3-3,5h enne starti kerge puder moosi või meega + jogurt. Kes tulevad starti kaugemalt võivad kõhu ka hommikul kodus täis süüa ja autos võib peale haugata batoone ja/või banaani. Ning kuna pikal pingutusel keha kaotab hulga vedelikku siis nii õhtul kui hommikul joon, joon, joon, joon. Põhiliselt siis mõnda lahjema kontsentraadiga spordijooki;-).
Oluline on ka õige toitumine ja joomine võistluse ajal. Juues korra tunnis toitlustuspunktis on selgelt liiga harva. Organism saab korraga palju vedelikku, ta ei suuda seda kõike korraga omastada ja suur osa sellest läheb raisku. Tekib vedelikupuudus, langeb töövõime ja sellega kaasnevad ülal kirjeldatud sümptomid. Oluline on juua 100-150 ml spordijooki iga 15-20 min järel. Seetõttu soovitan soojalt võtta rajale kaasa oma jook. Soojema ilmaga (kuni ca -10C) võib olla vöökotis termospudel mida saab toidupunktides täita. Sellest saab juua ilma peatust tegemata. Külmema ilma puhul kasutan ma Termovöökotti. See mahitab ca 3 korda rohkem vedelikku kui termospudel. Miinuseks on see, et joomiseks tuleb seisma jääda. Võib olla mõni osavam joob ka sellest liikumise pealt aga mitte mina.
Süüa võib harvem. Nt iga 45-60 min tagant 1 batoon või energiageel. Kindlasti juua söögi peale. See lihtsustab vajalike ainete verre jõudmist. Soovitan kindlasti võistlustel kasutada spetsiaalseid spordisööke. Nende puhul saab organism vajalikud ained kiiremini kätte. Keda kummitavad krambid võivad võistlusele eelneval päeval ja poole võistlusmaa ajal manustada 1 doosi kas MDY või Nutrendi magneesiumi sisaldavat vedelikku.
Selliselt toitudes peaks ilma suuremate vaevadeta finišisse jõuda. Kui lõpus veel korralikult venitada ja taastusjook (ma mõtlen sportlikku) ära juua peaks ka järgmisel päeval inimese tunne olema.
Head lipet kõigile!
Riho
