Aastaringse treenijana on Rihol elu jooksul sügis-talvisel perioodil väljas treenimise kohta palju teavet kogunenud.
Siin olulisemad näpunäited vanameistri sulest:
Vihmane õhtupoolik võimaldas esimest korda sellel aastal märja, jaheda jninga pimeda ilmaga sõitmise varustust proovile panna.
Alustan rattast. Ülipikad porikad hoiavad kuivad nii sind ennast kui tagasõitja. Selles ei ole midagi uut. Helkurid ja tuled taga teevad Sind nähtavaks kiiremini liiklejatele. Simpel.
Täna sain esimest korda pimedas sõita MagicShine MJ-880-ga. Tulel on 5 astet. Läbisin esimese pimeda põllulõigu kõige nõrgema valgustugevusega. Juba see oli väga hea. Edasi sõitsin 3nda valgustugevusega. No enam paremaks minna ei saa. Siis keerasin volüümi põhja. Usun, et ka päikeseprillidega oleks vabalt pimedas sõita saanud. 2000 luumenit tegi metsaaluse eredaks nagu suvepäeval. Valgusvihk oli ka piisavalt lai. Sellist tunnet, et "kurvi taha ei näe" tekkis ainult paaril korral kui rada tõeliselt ümber iga kännu keerutas. Aga siis oli ka hoog nii aeglane, et eriti ei seganud. Aga 1 pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Eriti liikuv pilt.
Kuna sadas ka vihma, siis sain taas veenduda talviste kingade ja vihmakatete kombo sobilikkusesse tunnisesse treeningusse märgades oludes. Aga see ei olnud mulle uudis. Huvi pakkus hoopis uute neopreenkinnaste katsetamine. Kindad istusid käes väga hästi. lenksutunnetus oli suurepärane ja kätel oli kogu vihmase treeningu vältel soe ja kuiv tunne. Pärast trenni kindaid käest võttes olid käed küll märjad aga vahet ei ole. Tunne on tähtis.
Järjekordselt sai kinnitust tõsiasi, et ei ole kehva ilma. On ainult hea varustus:-).
Riho
