x 

Blogi

Onu Riho kolmekas ja surmalähedane kogemus Lagedi raudteejaamas

Lugu sellest, kuidas on Riho organiseeris kolmekat ja osad oleks äärepealt oma kehaosad ära külmetanud.

Nädalavahetus. Peas vallatud mõtted. Teeks kolmeka. Panin vastavasse foorumisse teate, et otsin kaaslast. Enne minekut sättisin ennast valmis. Mõtlesin hoolikalt mida sellisel puhul selga panna.

Loe edasi...

Tark treening annab jõu, aerodünaamika lisab kiiruse

Saa osa heast võimalusest Hobisport.ee abiga enda eesmärkidele lähemale jõuda!

Loe edasi...

Karamell kissell ja kroonilne äravajumise sündroom - ehk lugu sellest kuidas onu Riho napilt rahvaspordi laulupeol esinelikust välja jäi

Sügisel on järjest mitu väga olulist rattaüritust. Üks neist on Tartu Rattamaraton. Mõni kirtsutab küll liiga lihtsa raja peale nina, aga keerulisema raja puhul ei mahu tuhanded startijad sinna ära. Ladus korraldus, esimese otsa jaoks lihtne, aga ülejäänute jaoks väljakutsid esitav rada toob rattaspordi juurde uusi huvilisi. Ka minu teine tulemine ratturina sai alguse 2002 aasta TRM-st.  

Käesoleva aasta stardieelsel nädalal läksin läbi Hobispordi kontorist, et täiendada oma geelivarusid TRM-ks ja H100ks. Olen viimastel aastatel kasutanud vedelaid Borni Super Liquid geele (mündi-laimi – minu lemmik😊) või Nutrendi Endurosnacke. Kahjuks neid kontoris ei olnud. Selle aasta Eestikatel oma masinaklassis pea igas distsipliinis medaleid toonud proffessionaalne Hobisportlane isand Kull tegi mulle kohe selgeks, et kui ma samamoodi jätkan, jäängi neljandatele (või kehvematele) kohtadele sõitma. Kogu progressiivne ratturite (jt kestvusalade) pere konsumeerib pikemate sõitude ajal Maurten tooteid. No näiteks Tema Ise. Roglič. Ja paljud teised. Maurten Drink Mixiga ei pea geele kasutama. Põhimõtteliselt Sa jood geelid endale sisse. Ega Kull valida ei andnud. Ja ega ma teisi valikuid ei soovinud ka. Avantüürid mulle meeldivad. Katsetame uusi aineid kohe võistlussituatsioonis! (seda väga ei soovita teha, enne võistlust võiks ikka ära proovida. toimetus)

Loe edasi...

Onu Riho töötab rataste ambulatoorse osakonna lahkamispalatis ja naudib Moonika seltskonda

Kaks nädalat tagasi maadlesin Haanja 100-l tagakäiguvahetaja trossi kinnitusega. Asjaga, mida ei olnud minuga juhtunud viimase 45 aasta jooksul, kui olen sõitnud tagumist käiguvahetajat omavate ratastega.
Statistikaameti andmetel võiks järgmine sarnane juhus minuga aset leida aastal 2067 Haanja100-l. Olen siis võistlusklassis M100 ja plaanin vaatamata võimalikule tehnilisele viperusele oma vanuseklassis (Ivar, selleks ajaks on ju M100 ka olemas😊?) esisaja sisse tulla.

Eelmisel nädalavahetusel osalesin CX sarja Elva etapil. Teine distsipliin, teine ratas. Enne võistlust tavapärane tehniline kontoll. Rehvid peavad, käigud käivad, kuskilt midagi ei logise ega kolise. Enne starti õiged rõhud rehvi sisse ja rajale.
Viimase suve militaartreeningud ja nädal varem tehtud mahutreening H100-l olid minu loomupärasest SloMo stardikiirendusest teravamad nukid küll maha lihvinud, aga esimese ringi püsisin omasugustega enamvähem sarnases tempos. Teine ring tõmbas hinge kinni. Kolmanda alguses tegin kiire taastumise. Südamestimulaator saavutas mõistliku rütmi ja aeg oli hoogu juurde panna.

Loe edasi...

Lugu sellest kuidas Riho turul palderjani müüs ja hiljem kohalikele daamidele õnne coachingut tegi

Kahjuks on see lugu mul tänaseks meelest läinud.

Aga meeles on see, et 7-Järve rattamaratoni  stardipaigas ratast kokku pannes selgus, et olin oma truu infoallika Wahoo Element Roami koju unustanud. Sõitsin eelmisel päeval Lauri Ausi mälestuseks Pirital mnt rattaga 1 ringi ja mnt ratta külge ta jäigi. 

Õnneks on Wahool terve toodete öküsüsteem, kuhu kuuluvad lisaks kompuutritele ka targad trenad ja nende lisad, pulsilugejad, kiiruse- ja kadentsiandurid, pedaalid ning hetkel väg GPS kell Element Rival (mis on hetkel väga soodsa hinnaga 269 EUR). Viimane päästis päeva. 

Loe edasi...

Kui onu Riho asja ette võtab, ei aita isegi Maurten...

...ehk lugu sellest, kuidas onu Riho karjamaal Sakala Lembitu aegseid münte otsis ja kohaliku talu aidas sardelle kooris.

Kui varasematel aastatel oli Haanja 100 väärikas lõpp hooajale, siis tänapäeval pärast seda tsüklokrossi hooaeg alles algab. Seetõttu olen viimastel aastatel võtnud Haanja 100t kui head mahutreeningut. Tegelikult vahet ei ole, kas sõidad CX-i või mitte – H100 ei ole võistlus, vaid fenomen, millel osalemine on vähemalt minusugusele keskpärasele maanteeratturile MustBe😊. Tänavu oli ka miili aasta. Seda väljakutset ma siiski vastu ei võtnud ja regasin ennast Mesikäpa sõidule. Olen sellel hooajal tegelenud uute hobidega. Uus look, make up jne. Ehk rattasõiduks on jäänud tavalisest vähem aega.

Igal juhul 23.09 pakkisin ratta auto pele ja võtsin kursi Kubija hotelli poole. 

Tehnika tundus korras olevat. Keila kolmapäevakul sõitis keegi küll tagakäikkarisse ja teisel ringil mul käigud hästi ei käinud, aga pärast võistlust sai käigud paika regullitud ja raami kõrv oli samuti noolsirge. Vaatasin veel üle piduriklotsid, keti ja kõik muud sõlmed. Neljapäeval veel MTB rattaga tööl ning tehnika toimis ideaalselt. Jäi üle veel ennast trimmi ajada. Paar viimast päeva olin Vitautase dieedil. Lisaks manustasin täpsed doosid (nii palju kui hing ihaldas) liha, kala, kana, kartulit, riisi, salatit ja ohjeldamatult jäätist ning šokolaadi. Ehk nagu alati. 

Loe edasi...

Öine vahetus läks sujuvalt üle päevaseks

Onu Riho on paar nädalat üksi tööl ja kohe hakkas ka juhtuma. Loe Onu Riho seiklusi öises Tallinnas mis ei lõppenud enne seda, kui ta oli Emumäel jalamil oma taskud tühjaks teinud.

 

Mida teeb tavalise poe töötaja, kui klient helistab talle kell 19:56 ja küsib, et kui kiiresti on võimalik saada 700x28 või 700x30 mnt rehvi? Loomulikut saadad kuu peeale. Loomulikult kõik muud toimetused, mitte kliendi. 

Tegelikult oli Hobispordi kontorise asja ka. Aga helistajat ja tema kaaslaseid nähes oli hea meel, et sai abiks olla North Cape 4000 osalejatele  Dmytro Proskurinile ja Carlo Belluccile. Dmytro oli ebaõnnestunult üle äärkivi sõites oma rehvi ära lõhkunud, laev Helsinkisse väljus kell 22:30 ja kindel soov oli enne laevale jüudmist ratas sõidukorda saada. Siis saaks Helsinkist ilama ajalise tagasilöögita edasi liikuda. Nad hoiavad 200 km/päev tempot. 200 km on ka niisama pikk maa sõita. Aga heavy loaded matkaratas paneb asjad teise perspektiivi. 

Loe edasi...

Riho ronis Maurteni abil kõige teravamasse tippu

Tippu jõudmine ei ole kunagi lihtne. Aga see tuleb enda jaoks võimalikult probleemivabaks teha. Rattasõit on hea kombinatsioon, kus tuemuse saavutamiseks on vaja võrdselt nii tipptasemel tehnikat kui füüsilist võimekust. Minu selle aasta kõrgeim sportlik eesmärk oli finišeerida 1850m kõrgusel – legendaarse Alpe d´Huezi otsas.

Tehnika taha ei saanud midagi jääda. Mäkke vedasid mind Cannondale SuperSix EVO Hi-Mod Disc Ultegra Team Replica ratas ja all veeresid FFWD RYOT 55 jooksud. Vaim oli ka valmis. Põhiline oli toitumisega mitte alt minna. Olen viimased 2 aastat manustanud võistlustel Maurten Drink Mix-i. Pikim võistlus sai Maurteni kütuse abil läbi sõidetud mullu H100-l. Ainult Maurteni jook ja 0 geeli, batooni jms töötas hästi. Rääkimata lühematest sutsalatest – XXL maratonid jne😊.

Loe edasi...

Mida teha, kui enne lõppu kipub ära vajuma?

Kuldsesse hiliskeskikka sukeldunud onu Riho on palju näinud ja kogenud. Ta on olnud Siberis naftapuurtornidel -45 kraadiga palja käsi voolikuid ühendamas, vedanud Tulika Volgadega 900 kg kaaluvaid kopika kaste hoiupanka ja elustanud Pärnus Sunseti ees liigselt väsinud poola autojuhte.

Sellise koegmuste pagasiga mees oskab ka rääkida teemal, et mida teha, kui enne lõppu kipub ära vajuma? Sõna saab elukunstnik ja maestro ise - onu Riho.

Viimasel ajal on mul just sellised mured olnud. Kiili kolmapäevaku pidin just selle pärast pooleli jätma. Nädal enne Kiilit  olin just alustanud, kui tundsin, et hakkas ära vajuma. Ja eelmisel nädalavahetusel Pärnus – pärast pikka pingutust oli lõpp juba päris lähedal kui järsku rõhk langes ja pidin nn poolkõvaga lõpetama.

Loe edasi...

Onu Riho käib metsas ja kohtab jänkuonu ja räägib opossumionule kui lihtne on ettevalmistada ühte kolmapävakute MTB rada

Maastikurattaga võib sõita ka mööda tuhateid ja saepururadasid. Sinna oleks Kolmapäevakute radasid teha imelihtne. Harku, Nõmme, Pirita jne on tervisespordi radu täis. Pane aga märgid välja, tõmba stardijoon maha ja võidusõit võib alata.

Aga korraliku maastikurattaga on iga meeter mööda siledat teed patt, mille eest pimedal keskajal oleks fundamentalist mtb-istid rajameistri koos nõidadega grillile saatnud. Eriti karmidel juhtudel oleks see rajameister Triatlonile saadetud. Ma ei tea kumma tee oleks mina oleks valinud ja ma ei tea, kas Jeanne d´Arci õnneks või õnnetuseks jäi maailma esimese triatlonini 543 aastat. Aga ma tean, et tuleriit lõpetab piinad kiirelt. Triatlon kestab eriti keskmise maastikuratturi jaoks vähemalt pool ööpäeva.

Loe edasi...

Graveliga maailmameistrivõistluste etapil

Riho võtab taas sõna ja seekord otsustas vanameister rääkida meile lähiajaloo olulisematest sündmustest ja sellest kuidas ta endale naise leidis , lisaks miks inglismaa EURO 2020 finaalis kaotas ning mis on igavese õnne saladus.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kunagi võttis mind endale meheks Peipsi äärest pärit naine. Pärast seda vahetus aastatuhat, varisesid WTC tornid, Jaan Kirsipuu kandis TdF-il liidrisärki, Eesti liitus EU ja Nato-ga, Britid tegid Brexiti ja karistuseks ei antud neile Euroopa meistri tiitlit jalgpallis. Ja see ei ole veel kõik. Peipsi ääres korraldatakse Rally Estonia, ehk autoralli maailmameistrivõistluste Eesti etapi neli kiiruskatset. Peipsiääre etapi start antaksegi ämma majast ca 15 km kauguselt. Ehk siis rattaga kohale minnes saab soojaks sõidetud. Tegin Stravasse kiiruskatset SS10/14 Peipsiääre sisaldava ringi, laadisin selle kompuutrisse  ja sõit võis alata.

Loe edasi...

Kohvi ja jalgrattakultuuri deepdive by onu Riho

Onu Riho, kes pidas ka Veebruari viimasel päeval oma kes teab mitmendat sünnipäeva pakatab elutarkusest ja jagab seda aeg ajalt ka teiega.
Seekord muutub Riho kohvigurmaanist ajaloolaseks ja selgitab miks asjad maailmas nii või teisiti on.

Võib arvata, et sportlased joovad kohvi eelkõige koffeiinisisalduse tõttu. Jalgratturite suhe kohviga on palju keerukam ja mitmetahulisem. 

Võib arvata, et suhe oli juba varemgi olemas, aga kapist tuldi välja 60ndatel, kui Fabbrica Apparecchiature Elettromeccaniche e Affini (või FAEMA) sponsoreeris samanimelist Faema jalgrattameeskonda. 1968-1970 sõitis seal ka Eddy Merckx ja selles meeskonnas võits ta ka oma esimesed suurtuurid. 

Loe edasi...

Mopeedidega trennis ja Espresso inimtühjal maanteel

Laupäval laekus Pune tänava mopeedijõugust kutse teha pühapäeval väike tiir. Mopeedimeeste väike tiir = 120km.

Loe edasi...

Mehed tegid jääteel ratastega trikke

Nael kummi!

Parimate kavatsustega soovib seda Sulle Hobisport.

Aktiivse talveratturina olen mõningate vaheaegadega viimased 40 talve veernud mööda lund ning jääd erinevate rataste ja rehvidega. Nõuka ajal oli valikus ainlut Start Sošše ja tubularid. Uuema aja alguses sõtsin MTB-ga ja katsetasin nii siledamaid kui kärnasemaid rehve.

Loe edasi...

Hot&wild diet ride

Enne Jaani valitseva kuumalaine harjal otsustasin teha keskmisest pikema rattatiiru. Soojendus, 2h tempokalt, 15 min intensiivselt, 20 min rahilikult ja 1,5h tempokalt. Kokku 4,5h.

Joonistasin Stravas endale ca 140km ringi. Venitasin selle enda jaoks tundmatutele radadele – Viimsist läbi Vaida, Aruvalla ja Kõue ümber Paunküla veehoidla. Sealt Kose – Peningi – Lagedi ja kohe koju. Piis of keik.
Startisin kell 8. Temperatuur näitas sellel ajal juba 23C. Tõotas tulla päris HOT päev. Rattaks oli seekord Cannondale S6 Ultegra ja jooksudeks hetkel ühed parimad saadaolevad maanteejooksud FFWD RYOT55 DT240. Seega tehnika taha ei tohils midagi jääda.

Loe edasi...

Minu konto

Kontakt

Riveante OÜ

Tüve tn 22a
13418 Tallinn, Estonia

Võta ühendust: +372 50 26 200

Reg nr: 11473210